Ajalugu

cropped-20160411_220109.jpg

Sääre küla on esmamainimine ajaloomaterjalidest pärineb 1565.a. Särle by nime all, 1593. a.on mainitud sealset sadamat Serle Ham ja maanina Serle Ud. Enamikus taludes on läbi ajaloo tegeletud kalapüügiga ,mis on kahjuks viimasel sajandil vähenenud. Sääre külast on pärit Johann Mey (1867-1927) ja Madis Mey (1870-1927). Johann Mey oli silmapaistev Eesti hüdro-ja kartograafia teadlane. Tema pojast Peetrist sai meremees, tütardes Nataliest, Lydiast ja Kristinest kunstnikud. Tema venna Madis Mey töö tulemusena avati Tallinna sadamas Eesti esimene meremuuseum. Madis Mey on maetud Pühalepa kalmistule.

Külast põhja pool eendub Hiiumaa ranniku kirdepoolseima poolsaarena u 2 km pikkuselt merre Sääre nina, kaugemal jätkub see Hari kurgu suus Kadakalaiu ja Uus-mererahuna. Sääre ninal asub ka RMK puhkekoht koos vaatlusplatvormiga. Enamus rannast on kivine, kuid leidub ka liivarand, mida kohalikud kasutavad ujumiskohana. Sääre ninal on kunagi asunud kabel ja (katku) surnuaed. Tänaseks on kabel ja kalmistu täielikult hävinenud. Sellele aitas kaasa kalmistu jäämine nõukogudeaegse õppuseplatsi alale. Ajaloost leidub viiteid kalmistule, kui katku surnuaiale. Rahvajutud räägivad, et kunagi olnud kabelis ilusa häälega kellad. Mingi sõja aegu viidud need merre, kuhu need seniajani on jäänud. Sellest ajast kostub iga seitsme aasta tagant merest uusaasta keskööl nende helinat.Sääre ninal asub ka seni suurim kivilabürint Hiiumaal,mille tuumik ehitati 1998.a.

Suursadamat mainitakse esmakordselt nimeta sadamakohana 1570.a. aastast pärineval merekaardil. Nimega on seda mainitud 1593.a. Sääre sadamana (Serle ham). Seejärel on merekaartidel levinud  Djuphamn (rootsi keeles) ning Tiefenhafen (saksa keeles). Suursadam oli tähtis sadam. Seda kinnitab ka tõik, et 1638.aastal loodi siia tollipunkt. Näiteks 1692. aasta aprillist 1693. aasta jaanuarini käis sadamas 231 laeva ning paati. Tol ajal seisis kai ääres aadlike laevade kõrval ka tavalistele hiidlastele kuulunud aluseid. See oli vilgas meresõiduperiood. Sadam sai peatselt tuntuks mitte ainult rahvusvahelise sadamana , vaid ka kohaliku tööstuskeskusena. Veel enne 16. sajandi lõppu hakati Suursadamas lupja põletama. Lubjaahju mägi on Suursadamas nähtav ka tänapäeval.

koiekoda

Suursadama köiekoda 20. sajandi alguses (Foto: Hiiu Kaluri arhiiv)

1799.a. kirjutatud aruandes on mainitud tänases Suursadamas säilinud hoonetest aidahoonet, tollimaja (tänane restoran Ungru), hobusetalli (endine köiekoda) ja sepikoda. Siin on ehitatud ka esimese Eesti laevana üle ekvaatori purjetanud Hioma.  1920-1940 oli Suursadam peamiselt rannasõidupurjekate ja kalapaatide sadam ja ka purjelaevade talvekorter.  1944. a. organiseeriti Suursadamas laevaehitusartell Hiiu. 1.aprillil 1952.a.  alustas Suursadamas tegevust Hiiumaa kalakombinaat, 14.märtsil 1961.a.  moodustati Hiiumaa ühendkalurikolhoos Hiiu Kalur.  Paate hakati Suursadamas taas ehitama 1984-1987 aastatel, 10 aasta hiljem ehitati automajandi kaarhall ümber väikelaevade ehitustöökojaks. Suursadamas on tänaseni kaks võimast 200 tonnise kandevõimega slipikäru laevade veest välja tõstmiseks. 1992.a Jagati Hiiu Kalur 13 tütarfirmaks. Suursadamasse moodustati AS Dagomeh, mis hiljem liitus AS Dagomariga. Praegu on Suursadam kasutusel laevade remondibaasina. 2001.a. avas uksed Suursadama mereajalootuba ja eksponaatide väljapanek sadamaaidas. 2011. a. valmis sadama ligidal Suuresadama külas töökoda, milles on võimalik ehitada väikelaevu, praegu ehitatakse seal halulaeva.

Oluline on mainida, et Suursadama näol on Eestis tegemist ainulaadse ajaloolise (ja nii hästi säilinud) sadamakompleksiga.

kalurid

Suursadama kutselised kalurid (paremalt esimene Johannes Liiva.) 1976.a. (Foto Meremuuseumi kogudest)